Archipelago

1,5 aastat hiljem ja jõudiski esimene võistlus kätte

Möödunud nädala lõpus tõin esimese suurema sooloretkega oma jahi Barcelonast Punta Alasse - ligi 400 miili. Suures plaanis kõik sujus, pidin tegema vahepausi Hyereses, sest tuul osutus liiga tugevaks ning ei tahtnud riskida varustuse purunemise või liigse väsimusega. Kõige meeldivaim osa on pikematel otstel alati öine tähistaevas, kuid sain ka ehmatuse osaliseks, kui 7 sõlme pealt korraga käis raputav pauk.. ja siis veel üks pauk ja jaht jäi seisma. Sõitsime millelegi otsa. Hiljem kuulsin teiselt skipperilt, et ta oli näinud valgel ajal palju palke - ilmselt oli see aga igatahes tol hetkel oli üsna hirmus ning sain taaskord tänulik olla oma Pogo 2-le. Vaeseke aga vapper..

Esimene võistlus oli Archipelago 650, 180 nM Toskaana saarestiku vahel. Prognoos lubas vaikset ja keerutavat tuult. Vaikne tuul on "teravate" ninadega paatide jaoks eelis, seega oli meil võimalus oma vanema generatsiooni paadiga head tulemust teha. Seda meeles pidades, panime co-skipperiga prioriteedid siiski järgmiselt: 1. turvalisus 2. fun 3. finišeerida ajas ehk tulemus kirja saada (tegemist siiski esimese võistlusega ja ettearvamatute tuuleoludega). Kõik muu on ekstra. Selle meeleoluga läksime starti aga muidugi tekkis kohe võistlushasart, mis meid järgmised 42 tundi pingsalt valves hoidis.

Mul oli esimeseks võistluseks suurepärane co-skipper Emilie Gobbesso, kes panustas oma “prantuse kooli" tarkusega ning jagas väga palju praktilisi nippe enda kogemusest Pogo 2-ga. Emilie on viimased kaks aastat treeninud soolopurjetajate mekas Bretagne's, kus tase on muudest paikadest üle pea. Seda oli näha strateegilistest ja taktikalistest ettepanekutest. Endale sain mõtteaineks, kuidas paremini toime tulla väsimuse/stressi ilmingutega. Nii mõneski olukorras kaotasime oma positsiooni tänu minu mõtteprotsessi paralüüsile. Õnneks oli meid kaks ning teine lõikas sellest kohe välja, kuid pikemas plaanis on see kindlasti midagi, mis vajab tegelemist, et soolovõistlustel toime tulla.

Võistlus kulges meie jaoks hästi, suutsime kohe alguses head positsiooni hoida. Tuuleaugud tabasid tervet fliiti korraga, seega oli justkui kolm ühisstarti, kus peaaegu kõik jahid kokku said ja siis uuesti tuule saabudes edasi panid. Meie võimalus tekkis viimasel 15 miilil, kui liidrid jäid täielikku tuule auku kalda alla ning keskmine kamp (kus olime meie), neist sujuvalt mööda libisesime. Viimased kuus tundi oli delikaatne taktikaline mäng, kus alles finišijoonel pandi kohad paika. Võidab see, kes suudab lõpuni fookust hoida. Mul igatahes tuli suurest pingest migreenihoog peale! Või oli see kofeiini puudusest.. Mis on ka tõenäoline! Lõpetuseks üldarvestuses 10 koht 24 hulgas ning oma arvestuses 7/15. Tracker järelevaadatav siin: https://cf.yb.tl/arcipelago6502024

Nüüd pessu ja magama ning uuel nädalal töölainel, kuniks kuu aja pärast järgmine võistlus Roomas. Aitäh kõikidele toetajatele, kes nii finantsiliselt kui sõnadega toetavad, see teeb väga suure erinevuse ning ehkki nimeks on soolopurjetamine, siis reaalsuses on tegemist tiimispordiga, kus igaüks teist mängib olulist rolli ning ilma kelleta poleks senine võimalik olnud. Aitäh-aitäh-aitäh.

Lõpetuseks ma tahaks veel lisada, et kuigi mul ilmselt pole füüsiliselt ja vaimselt kunagi nii väsitavaid nädalaid olnud, kui viimasel paaril kuul, siis iga Miniklassi tegevuse õnnestumise ja mitteõnnestumise järel saan üha enam kinnitust, et olen täpselt siin, kus olema pean.

Keha hoiab kuiva Alter Marine ning kõhu täis Tactical Foodpack